Minu pilatesetundi jõuavad sageli naised, kes teavad juba üsna hästi, mida nad oma ellu rohkem tahavad. Nad tahavad jõudu ja enesetunnet, mis toetaks neid päris elus — tööl, kodus ja kõige selle juures, mida nad armastavad. Nad tahavad aega iseendale, paremat kontakti oma kehaga ja tunnet, et see, mida nad teevad, päriselt kannab.
Mitte kõik ei tunne muutusi kohe neljakümneselt. Mõni märkab neid varem, mõni hiljem. Mõni on olnud aastaid aktiivne ja heas vormis. Aga mingis eluetapis tekib paljudel tunne, et enam ei taha lihtsalt niisama rabeleda. Tahaks liikuda nii, et sellel, mida teed, oleks mõte.
Võib-olla on see just see vanus, kus naine hakkab järjest paremini aru saama, mida ta tegelikult tahab.
Pilatese juures meeldib mulle see, et siin ei pea midagi tõestama. Ei pea olema eriti painduv, eriti sportlik ega mingis “õiges vormis”. Võid tulla täpselt sellisena, nagu sa täna oled. Keha ei pea enne kuhugi jõudma, et alustada. Samm-sammult muutub liikumine teadlikumaks, keha tugevamaks ja enesetunne kindlamaks.
Parimad aastad ei tähenda täiuslikkust. Need tähendavad, et tead juba rohkem, kes sa oled ja mida sa tahad.
See võib olla väga hea aeg olla naine — tugevam, teadlikum ja rohkem enda moodi kui varem.
Sellepärast sobibki minu pilatesetund eriti hästi naisele, kes ei otsi lihtsalt trenni. Ta otsib kohta, kus liikuda teadlikumalt, saada tugevamaks ja tunda end jälle iseendana.
Oma väes. Omal moel.